Kommenteeri

Kellegi teise õnn ei ole tükk sinu õnnest! 


Tsau sõbrad! 

Tore on sind jälle näha!
Tänane jututeema on kummitanud mind juba pikemat aega ning nüüd aeg lasta see enda seest välja. Üpris kaua aega olen ma kuulnud, tundnud ja näinud seda, et inimesed ei oska olla õnnelikud teiste õnnestumiste ning õnne üle. Miks? Miks on nii raske olla õnnelik selle üle kui kellegil läheb hästi? Kas kellegi teise õnn on osa sinu õnnest? Kindlasti mitte! See on pigem vihje sellest, et kõik on võimalik siin maailmas. Õnn on meie endi kätes ning selle nimel tuleb teha tööd ja näha vaeva. 
Kui keegi suudab oma elus õnnestuda, elada just sellist elu, mis teeb teda õnnelikuks, siis hakatakse üpris tihti mõtlema asja negatiivselt ning ei osata näha seda rasket tööd ja vaeva, mida selle õnnetunde nimel on tehtud.
 
Olles nüüd ise jõudnud oma eluga sellisesse punkti, kus ma olen tõesti südamest õnnelik ning olen absoluutselt iga päeva eest tänulik. Ma tean, et mõnedel inimesel võis selle eelmise lause peale tõusta ihukarvad püsti ning mõelda, et mida ma siin nämmutan. Aga ma ei saa sinna mitte midagi teha, et ma tunnen nii.
Ärge saage pahaseks, pigem tundke rõõmu kellegi teise üle.

Ma tahan sellega ka kõigile teile näidata, et oma eesmärkide nimel tuleb teha tööd ning kõik meie seatud eesmärke on võimalik ka saavutada. Mõned aastad tagasi seadsin ma endale eesmärgiks, et ma lõpetan 8-16 kontoritöö, kuna ma tundsin, et see töö ei ole absoluutselt minu jaoks. Mulle ei sobinud see, et ma käima tööl esmaspäevast reedeni kella 8-16 ning samuti ei sobinud ka see, et keegi teine on minu boss.  Ma ei tahtnud minna enam esmaspäeviti vastutahtmist tööle ning lugeda päevi, et millal saabub reede ja ei peaks enam paariks päevaks tööle minema. See oli nii vaimselt kui ka füüsiliselt väga kurnav aeg, kuna ma ei nautinud seda, mida ma tegin. Elu on ilmselgelt liiga lühike selleks, et aeg raisata. 

Praegu tagantjärele vaadates olen ma üli-üli tänulik, et ma julgesin võtta vastu otsuse ja hakata tegema just seda , mida ma armastan teha. Selle otsuste langetamisel oli mulle suureks toeks minu elukaaslane, kes on mulle alati öelnud, et elus tuleb teha just seda, mis meeldib ja millest saab tunda rõõmu. Meil kõigil on raskemaid hetki, kuid nendest tuleb õppida ning need teevad meid targemaks ja tugevamaks. Kui meil on mingi kindel eesmärk, siis selle nimel tuleb teha tööd, mitte miski ei kuku meile niisama sülle siin maailmas. 

Lõpetuseks tahan ma öelda, et ka mina olen teinud hullult tööd, näinud vaeva, ohverdanud, teinud raskeid valikuid, nutnud, naernud, teinud rõõmutantsu, õnnestunud ja ebaõnnestunud. Selle kõige tulemusena olen ma nüüd siin ja just selline Liis nagu ma olen. Ma elan praegu sellist elu, millest ma olin noorena unistanud.
Kui sa näed kedagi ümber, kes on saavutanud midagi sellist, millest ta on unistanud, siis mine pane käsi õlale ja ütle midagi head. Ära ole see tüüpiline kibestunud ja õel eestlane, vaid näita, et on olemas ka südamlikke ja mahedaid inimesi!



MA UNISTASIN-SEADSIN EESMÄRGID- TEGIN TÖÖD-NÜÜD NAUDIN!

Kas sinu arvates peaksime rohkem olema teineteiste vastu rohkem positiivsemad ja õnnelikumad?

Ma lähen nüüd kaneelisaiakesti sööma, 
ilusat pühapäeva! 


Lisa kommentaar

Email again: